Erinevus lehekülje "Koormus-pinge kontseptsioon" redaktsioonide vahel
Allikas: Ergonoomika.ee
(Uus lehekülg: 'Koormus-pinge kontseptsiooni (joonis 1) kohaselt on oluline mõista, et tööülesandest ja keskkonnast tulenevaid väliseid tegureid (töökoormus) ja selle tagajärjel tekk...') |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | Koormus-pinge kontseptsiooni (joonis 1) kohaselt on oluline mõista, et tööülesandest ja keskkonnast tulenevaid väliseid tegureid ([[töökoormus]]) ja selle tagajärjel tekkinud inimese organismi vastureaktsiooni ([[tööpinge]]) tuleb käsitleda neutraalsena - nende lühi või pikaajaline mõju võib olla nii positiivne, negatiivne või puududa. Olemuselt on see lähenemine väga sarnane [[Yerkes–Dodsoni seadusele]]. | + | Koormus-pinge kontseptsiooni (joonis 1) kohaselt on oluline mõista, et tööülesandest ja [[Keskkond| keskkonnast]] tulenevaid väliseid tegureid ([[töökoormus]]) ja selle tagajärjel tekkinud inimese organismi vastureaktsiooni ([[tööpinge]]) tuleb käsitleda neutraalsena - nende lühi või pikaajaline mõju võib olla nii positiivne, negatiivne või puududa. Olemuselt on see lähenemine väga sarnane [[Yerkes–Dodsoni seadusele]]. |
{| | {| | ||
Viimane redaktsioon: 10. jaanuar 2017, kell 07:57
Koormus-pinge kontseptsiooni (joonis 1) kohaselt on oluline mõista, et tööülesandest ja keskkonnast tulenevaid väliseid tegureid (töökoormus) ja selle tagajärjel tekkinud inimese organismi vastureaktsiooni (tööpinge) tuleb käsitleda neutraalsena - nende lühi või pikaajaline mõju võib olla nii positiivne, negatiivne või puududa. Olemuselt on see lähenemine väga sarnane Yerkes–Dodsoni seadusele.
|
Joonis 1. Kontseptsioon koormus-pinge[1]
Näiteks füüsilise töökoormuse mõju organismis organismis on esmalt kardiovaskulaarne ja sõltub töötaja füüsilisest töövõimest. Kõige levinum lühiajaline (taastuv) mõju on väsimuse teke. Kui töötingimused (välised mõjurid) võimaldavad suudab töötaja väsimuse teket aeglustada (puhkepausid, töötempo muutmine).- ↑ ISO 26800:2011 - Ergonomics: General approach, principles and concepts
