Erinevus lehekülje "Süsteemikontseptsioon" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: 'Süsteemikontseptsioon (eesti keeles kasutatakse sageli kontseptsioon Inimene-masin-keskkond ehk lühidalt IMK) selgitab, millisel viisil tuleks hindamisel ja kujundamisel inimes...') |
|||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
'''Joonis 1.''' Süsteem inimene-masin<ref> Grandjean, E. (1989). Fitting the task to the man: a textbook of occupational ergonomics. Taylor & Francis/Hemisphere. (vt. https://books.google.ee/books?id=w888Mw1dh_EC)</ref> | '''Joonis 1.''' Süsteem inimene-masin<ref> Grandjean, E. (1989). Fitting the task to the man: a textbook of occupational ergonomics. Taylor & Francis/Hemisphere. (vt. https://books.google.ee/books?id=w888Mw1dh_EC)</ref> | ||
| − | Kuna eesmärk on kohandada tehisobjekt lähtuvalt inimese võimetele ja vajadustele tuleb pöörata tähelepanu inimese ja tehisobjekti kokkupuutekohtadele, milleks inimene-masin | + | Kuna eesmärk on kohandada tehisobjekt lähtuvalt inimese võimetele ja vajadustele tuleb pöörata tähelepanu inimese ja tehisobjekti kokkupuutekohtadele, milleks süsteemis inimene-masin on <span style="color: blue">juht</span>- ja <span style="color: blue">kuvasedised</span>. Esimesel juhul tuleb arvestada eelkõige inimese motoorse- (<span style="color: green">juhtimine</span>) ja teisel juhul sensoorse (<span style="color: green">info vastuvõtmine</span>) võimekusega. Mõlemal juhul tuleb arvestada ka antropomeetriaga. |
Vaadeldes vaid süsteemi inimene-masin ei pöörata tähelepanu inimese ja masina sees toimuvale (<span style="color: orange">kesknärvisüsteemi</span> talitlusele ja masina <span style="color: orange"> tööorgani </span> ehitusele). Eeldatakse, et töölõik algab konkreetsete eeldustega (<span style="color: red">sisend</span>) ja oodatakse konkreetset tulemust (<span style="color: red">väljund</span>). Seevastu <span style="color: red">tööülesandes</span> on võimalik teha muudatusi. | Vaadeldes vaid süsteemi inimene-masin ei pöörata tähelepanu inimese ja masina sees toimuvale (<span style="color: orange">kesknärvisüsteemi</span> talitlusele ja masina <span style="color: orange"> tööorgani </span> ehitusele). Eeldatakse, et töölõik algab konkreetsete eeldustega (<span style="color: red">sisend</span>) ja oodatakse konkreetset tulemust (<span style="color: red">väljund</span>). Seevastu <span style="color: red">tööülesandes</span> on võimalik teha muudatusi. | ||
Viimane redaktsioon: 1. september 2021, kell 19:39
Süsteemikontseptsioon (eesti keeles kasutatakse sageli kontseptsioon Inimene-masin-keskkond ehk lühidalt IMK) selgitab, millisel viisil tuleks hindamisel ja kujundamisel inimese ja teiste süsteemi elementide vahelisi seoseid käsitleda.
Ergonoomikast on põhjust rääkida vaid inimtöö kontekstist ja töötegemine ei ole mõeldav ilma töövahenditeta. Seega on süsteemi (joonis 1) olulisemaks elementideks inimene ja tehisobjekt (viimane võib sõltuvalt kontekstist olla kas tehnika, masin, töövahend vms).
|
Joonis 1. Süsteem inimene-masin[1]
Kuna eesmärk on kohandada tehisobjekt lähtuvalt inimese võimetele ja vajadustele tuleb pöörata tähelepanu inimese ja tehisobjekti kokkupuutekohtadele, milleks süsteemis inimene-masin on juht- ja kuvasedised. Esimesel juhul tuleb arvestada eelkõige inimese motoorse- (juhtimine) ja teisel juhul sensoorse (info vastuvõtmine) võimekusega. Mõlemal juhul tuleb arvestada ka antropomeetriaga.
Vaadeldes vaid süsteemi inimene-masin ei pöörata tähelepanu inimese ja masina sees toimuvale (kesknärvisüsteemi talitlusele ja masina tööorgani ehitusele). Eeldatakse, et töölõik algab konkreetsete eeldustega (sisend) ja oodatakse konkreetset tulemust (väljund). Seevastu tööülesandes on võimalik teha muudatusi.
Samas ei maksa unustada, et kõik tegevused toimuvad alati mingis keskkonnas (joonis 2), mis mõjutab nii inimest kui masinat.
|
Joonis 2. Süsteem inimene-masin-keskkond[1] + [2]
Keskkonnatasanditel mõjuvad tegurid:
- Töötamiskoht - esemed ja nende paigutus
- Töökeskkond - töökeskkonna ohutegurid
- Organistatsioon - ettevõtte väärtused ja poliitika
- Ühiskond - sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid nt. õigusaktid ja hoiakud
Inimene-masin-keskkond süsteemi võib vaadelda eri tasanditel - ühes töökeskkonnas võidakse teha erinevaid töid (joonis 3) ja organisatsiooni sees võivad töökeskkonna tingimused varieeruda.
|
Joonis 3. Struktuurskeem IMK lähenemises
Viited
- ↑ Grandjean, E. (1989). Fitting the task to the man: a textbook of occupational ergonomics. Taylor & Francis/Hemisphere. (vt. https://books.google.ee/books?id=w888Mw1dh_EC)
- ↑ ISO 26800:2011 - Ergonomics: General approach, principles and concepts
