Ergonoomika

Allikas: Ergonoomika.ee
Redaktsioon seisuga 30. august 2017, kell 09:57 kasutajalt Ergoest (arutelu | kaastöö) (Definitsioone)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Lühimääratlus

Ergonoomika on rakendusteadus tegevusviiside, -vahendite ja –keskkonna optimeerimisest. Kuigi ergonoomika on kombiatsioon kreeka keelsetest sõnatest εργον (töö) ja νομος (seadus) ei piirdu "töö" tähendus ergonoomika kontekstis ainult palgaga tasustatava tegevusega, vaid see hõlmab ka kodutöid ja mitmesuguseid vabaajategevusi.

Ergonoomika spetsialistid tegelevad Rahvusvahelise Ergonoomikaühenduse ehk IEA järgi toodete, tööülesannete, tööde, organisatsioonide ja keskkondade planeerimise, kujundamise, kujustamise ja hindamisega selleks, et viia need vastavusse inimeste vajaduste, võimete ja piiratustega.


Ergonoomika või ergonoomia?

Omajagu segadust on ergonoomika ja ergonoomia keelendi kasutamisel. Õigekeelsuse sõnaraamatu kohaselt on eelisterminiks ergonoomika [1], kuid õigusaktides on kasutusel ergonoomia [2]. Google otsingu vasted (joonis 1) näitavad, et mõnevõrra enam kasutatakse terminit 'ergonoomika'.

Spetsialisti jaoks ei oma küll väga suurt tähtust kumba keelendit eelistada, kuid valdkonnakauge inimese jaoks on keelendite paralleelne kasutamine segadust tekitav. Seda eriti voodoo-ergonoomika valdkonda kuuluvatel juhtudel kui ergonoomikat ja ergonoomia üritatakse üksteisest eristada.

MTÜ ErgoEst soovitab: eelistada terminit ergonoomika ja nimetada ergonoomika vallas pädevat spetsialisti ergonoomiks. Eristada ergonoomikale iseloomulikke uurimisviise (ergonoomikaline uuring) ja objekti omadust olla (mitte)ergonoomiline.

Definitsioone

Ergonoomika definitsioone on mitmeid, kuid kõige laialdasemalt aksepteeritakse 2000. aastal IEA poolt vastu võetud ergonoomika definitsiooni:

Ergonomics (or human factors*) is the scientific discipline concerned with the understanding of the interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theoretical principles, data and methods to design in order to optimize human well being and overall system

* Mõiste human factors loetakse kokkuleppeliselt ergonoomika sünonüümiks. Ajaloolistel põhjustel kasutatakse seda peamiselt Põhja-Ameerikas.

Eesti keeles võib selle kohta mõningase mugandusega öelda, et ergonoomika on:

a) teadus, mis tegeleb Inimene-masin-keskkond süsteemi elementide vastastikuse mõju uurimisega või
b) kutseala, mis rakendab disainiprotsessis põhimõtteid, andmeid ja meetodeid selleks, et optimeerida inimese heaolu ja kogu IMK süsteemi suutlikkust.

Kuna tegemist on võrdlemisi lohiseva ja mitte-spetsialisti jaoks just parima selgitusega võib olla abiks vaadata ka teisi määratlusi

Tehnikaleksikon (1981) …teadus, mis uurib inimese töövõimet ning viljaka töö optimaalsete tingimuste loomise võimalusi ja seaduspärasusi
Eastman Kodak Company (1983) …multidisciplinary activity striving to assemble information on people’s capacities and capabilities for use in designing jobs, products, workplaces and equipment
Clark, T.S. and Corlett, E.N. (1984) …study of human abilities and characteristics which affect the design of equipment, systems, and jobs and its aims are to improve efficiency, safety, and well being.
Brown, O., and Hendrick, H.W. (1986) …the relations between man and his occupation, equipment, and the environment in the widest sense, including work, play, leisure, home, and travel situations
Howell, W. and Dipboye, R. (1986) Person-machine system design.
Mark, L.S. and Warm, J.S. (1987) …attempts to optimize the fit between people and their environment.
Mark, L.S. and Warm, J.S. (1987) …designing for human use.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (1987) …teadus, mis uurib inimest (inimrühmi) tööprotsessis, töövahendite ja –tingimuste optimeerimise eesmärgil.
Meister, D. (1989) …the application of behavioral principles to the design, development, testing and operation of equipment and systems
Wickens, C.D. (1992) …is to apply knowledge in designing systems that work, accommodating the limits of human performance and exploiting the advantages of the human operator in the process
Chapanis, A. (1995) …is a body of knowledge about human abilities, human limitations and other human characteristics that are relevant to design
Hancock, P. A. (1997) …is that branch of science which seeks to turn humanmachine antagonism into human-machine synergy
Viljasoo, V (2006) …teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast
Õigekeelsussõnaraamat (2006) …teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja –keskkonnast


Tuleb nentida, et lühikese, tabava, kõikehõlmava ja arusaadava definitsiooni leidmine ei ole kerge ülesanne. Rahvusvahelisel tasandil räägitakse sadadest ergonoomika defineerimise katsetest. Tabelisse 1 on koondatud ergonoomika definitsioonides enim kasutatud sõnad. Nendest on võimalik soovi korral kokku panna ka oma definitsioon, näiteks tegeleb ergonoomika kindlasti kasutajale mugavate seadmete projekteerimisega ja seda nii elu kui töökeskkonnas.

Tabel 1. Enimkasutatud sõnad ergonoomika määratlemisel [3]

Kellele? Mida? Kuidas? Kus/ Kuhu ? Eesmärk
Inimene Süsteem Projekteerimine Keskkond Ohutus
Inimrühmad Masin Disainimine Töö Mugavus
Kasutaja Töövahend Rakendamine Elu Efektiivsus
Töötaja Toode Uurimine
Tehnoloogia Optimeerimine

Ergonoomika valdkonnad

Reeglina jaotatakse IEA kokkuleppest lähtuvalt ergonoomika kolmeks:

  1. Füüsiline ehk kehaline ergonoomika - keskendub anatoomiast, antropomeetriast, füsioloogiast ja biomehaanikast lähtuvate tegurite ja füüsilise aktiivsuse vahelistele seostele. Märksõnadeks on tööasendid, raskuste teisaldamine, korduvliigutused, ülekoormushaigused ja objektide asetus töötamiskohal
  2. Kognitiivne ehk tunnetuslik ergonoomika - keskendub vaimsete protsesside (taju, mälu, analüüs ja õppimine) mõjule IMK süsteemis. Märksõnadeks on vaimne töökoormus, otsuste langetamine, inimese ja arvuti vastasmõju, töökindlus, tööstress ja väljaõpe
  3. Organisatsiooniline ergonoomika - keskendub sotsiotehniliste süsteemide (organisatsiooni struktuuriüksuste, protsesside ja poliitika) optimeerimisele. Märksõnadeks on töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, töötajate kaasamine, organisatsiooni kultuur, kaugtöö ja kvaliteedijuhtimine

Seevastu Kragt [4] on piirdunud jaotusega toote- ja tootmisergonoomika. Sellise juhul on esemelise lähenemise korral otstarbekas rääkida kasutusmugavusest ja protsessipõhisel lähenemisel tööviljakusest. Tootmisergonoomika ingliskeelne vaste industrial erognomics on nüüdisajal asendunud termininga occupational ergonomics. Põhjuseks töömaailma fookuse nihkumine tootmiselt teenindusele. Mõnikord tõlgitakse occupational ergonomics eesti keelde 'tööergonoomika', mida ei saa kindlasti õigeks pidada. Arvestades, et ergonoomika tuleneb kreeka keeles sõnadest töö+seadus saaks 'tööergonoomikast' 'töö+töö+seadus'

Mitte kõige parem praktika on rääkida ergonoomikast mingi rakendusvaldkonna kontekstis ja eristades nt. tööstus-, põllumajandus-, lennundus-, kooli-,või kontoriergonoomikat. Reeglina ei nõua rakendusvaldkonnad erinevaid aluspõhimõtteid.

Ühingud

Rahvusvaheline Ergonoomikaühendus

Suurimaks ja olulisemaks ergonoomikaühenduseks on IEA (International Ergonomics Association) ehk Rahvusvaheline Ergonoomikaühendus. Olemuselt on IEA rahvuslikke erialaorganisatsioone koondav ühendus, Eesti veel IEA liige ei ole. Põhiline organisatsiooni töö toimub 28 kitsamalt piiritletud ergonoomika valdkonna tehnilise komitee raames. Lisaks rahvuslikkele erialaorganisatsioonidele kuuluvad IEA alla ka erialaorganisatsioonide geograafilised võrgustikud, näiteks Euroopa riike koondab Euroopa ergonoomikaühingute federatsioon (FEES).

IEA on seadnud kolm suuremat eesmärki [5]:

  1. Parendada riiklike ergonoomikaühingute omavahelist suhtlust ja koostööd.
  2. Edendada ergonoomikat teaduse ja erialana rahvusvahelisel tasandil.
  3. Tõhustada ühiskonnale suunatud ergonoomikarakendusi.

Oluline on IEA roll just valdkonna korrastamisel, ergonoomika määratluse ja spetsialistide pädevusnõuete rahuvsvahelisel ühtlustamisel.

Rahvuslikud erialaseltsid, mille kodulehed on "enam levinumates" keeltes

Põhja-Ameerika

Euroopa

Mujal maailmas

Ülikoolid

Õppekavade kataloogid

Valik ülikoolide lehekülgi

Informatsiooniallikad

Rahvusvahelised võrgustikud

Raamatud

Eesti keeles

Võõrkeelsed

Algajale
Edasijõudnule

Teaduskirjandus

Juhtnööre

Teaduskirjandusele ligipääs on reeglina tasuline. Ligipääsude eest on tasunud Ülikoolide raamatukogud, seetõttu saab suure osa (aga mitte kõik) andmebaasidest leitud artiklid kätte ülikooli arvutivõrgus viibides, mõningatel juhtudel piisab kui oma arvutiga raamatukogu wifi võrgus olla.

Andmebaasid

Teadusajakirjad

Veebis sirvtavad materjalid

Viited

  1. Ergonoomika Eesti õigekeelsussõnaraamatus - http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=ergonoomia
  2. Ergonomics vasted terminibaasis ESTERM - http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=4391
  3. Wogalter, MS., Dempsey, PG., Hancock,PA (2006) Defining Ergonomics/Human Factors in ed. Karwowski, W. International Encyclopedia of Ergonomics and Human Factors (vt. http://books.google.ee/books?id=Ih-z6lkTO8EC)
  4. Kragt, H. (1992). Introduction to enhancing industrial performance. in ed. Kragt, H. Enhancing industrial performance: Experiences of Integrating the human factor (pp. 1-23). New York: Taylor & Francis (vt. https://books.google.ee/books?id=lWxyrubhEqQC)
  5. International Ergonomics Association http://iea.cc/